Erki Pärnoja “Efterglow” – olematute vesternide nostalgia

29. aprill 2017
Helle Ly Tomberg, Kleer Tali

Erki Pärnoja bänd lõi oma muusikaga külmavõitu kevadesse sumedad kuldkollased suveõhtused stseenid. Bändi koostöö lähenes ideaalsele ning lood viisid rändama kinematograafilistele radadele, olematutesse vesternidesse. Hilistele õhtutundidele vaatamata oli bändil tohutult energiat, mis nakatas ka kuulajaid.

 

Publiku muljeid küsisid Helle Ly Tomberg ja Kleer Tali.

 

Mari (29):
Mind valdasid pärast kontserti ainult head tunded. Energia, mis siit sain, oli tohutult hea. Tegelikult käisin aasta tagasi ka, nii et oli juba natuke teada, mida oodata. Muidugi, eks ajaga on bänd läinud ikka paremaks, koosseiski on seekord natuke erinev. Väga meeldis!

 

Paavo (60), ettevõtja:
Väga vägev kontsert oli! Täna tuleb kindlasti magamata öö, sest emotsionaalsus oli kontserdil tohutu ja koju minnes tahan plaadi ka veel korra läbi kuulata. Aga kontsert oli lausa nii võimas, et üks minestas lava ees ära, ei tea muidugi täpselt, mille pärast… Ise olen mitmeid kordi Pärnoja kuulamas käinud, aga kõige vägevam oli ta ikkagi üksi esinedes – minu sünnipäeval.

 

Knut (40), disainer:
Pärnoja on ikka maailmakunn, tegu on ühega vähestest eesti loojatest, kes tõepoolest loob. Neid on kahjuks ülivähe alles ja needki surevad juba ära. Loodan, et ta ei lase end teistel ära lõhkuda, sest tal on veel palju, mida anda. Pärnoja on nii noor mees, et see, mida ta praegu on teinud, on alles algus, midagi suurt saab temast umbes kümne aasta pärast. Aga ta on tugev tüüp ja ennast juba tõestanud, eriti kontserdiandjana, nii et kui ta ära ei eksi ja teda ära ei lõhuta, siis läheb tal edasigi hästi. Ma ise olen Pärnoja seni kuulanud vaid plaadi pealt, aga nüüd avanes võimalus ka lõpuks live’is kuulata. Olen seda päris kaua oodanud. Ja, tõsi, saadud kogemused on erinevad, aga õige artisti puhul ongi see, mida saad kontserdilt ja mida kodus kuulates, kaks erinevat asja. Pärnoja puhul on aga mõlemad tasemel, kõik oli täpselt nii, nagu peab.

 

Lisanna (20), tudeng:
Olen Pärnoja varem väga palju kuulanud, Ewert and the Two Dragonsis ka. Miljöö oli täna hea, nii et muidugi meeldis! Ainus, mille välja tooksin, oli probleem istekohtadega. Mõnusa indie-muusika kuulamiseks sobiks isegi paremini, kui maas oleksid tumbad või padjad ja saaks end kusagile toetada, praegu tundsin sellest natukene puudust. Aga kontsert oli mõnus, rahu tuli sisse, nagu oleksin suurel mõnusal muruplatsil.

 

Priit (44), keskastme juht:
Punane Maja oli väga lahe ja bänd väga hea ning teades, et Jazzkaare publik on reeglina ka väga mõistlik muusikakuulaja, tulin kontserdile parimate eeldustega. Kahjuks segas fuajeest saali poole jääv rahvas, kes valjuhäälselt lobises – ei osanud seda oodata. Võib-olla ei olnud sellise kontserdi jaoks valitud parim ruumilahendus.

 

Johannes (23), tudeng, ja Kristjan, (24) tudeng:
Alustasin kontserti kõige taga seistes ja jõudsin aegamisi ettepoole, eest oli kõvasti parem elamus. Nautisin atmosfääri ja instrumentaalmuusikat, milles tegelikult polnud ju ülemäära palju informatsiooni, aga seevastu korralikult power‘it. Meloodiad viisid algusest peale endaga kaasa. Produtsendina on Pärnoja muidugi super. Laval annab ruumi ka teistele. Isegi kui lood on pikad, suudab ta neis pinget säilitada ja kordused ei jää igavaks. Vormikäsitlus on samuti hea – detailid meloodias, mis tulevad taas esile, iga kord on midagi uut avastada. Meloodiad pole kunagi etteaimatavad.

 

See on just selline muusika, et tekib ka endal isu punt kokku ajada ja maale muusikat tegema minna – koos sõpradega muidugi. Sellised jämmimised võivad kesta läbi öö.

 

Erki Pärnoja – “Efterglow”

27. aprillil 2017 Punases Majas

 

Koosseis:

Erki Pärnoja – kitarr

Jonas Kaarnamets – kitarr

Tarvi Kull – klahvpillid

Peedu Kass – kontrabass, basskitarr, süntesaator

Kristjan Kallas – trummid

 

Vaata kontserdi pildigaleriid siit.