fbpx

Kes aias?

08. detsember 2019
Liisa Taul

Tänavuse Jõulujazzi perekontsert oli nagu ajakapsel minevikust, mis ilmutas end üpris kaasaegses helikuues. Pärimusmuusikuna tuntud Meelika Hainsoo ja meisterlik kitarrist Paul Daniel esitasid valiku uuemaid ja vanemaid laulumänge ning kohe kontserdi alguses kutsuti kaasa mängima ka publik.

 

Kiiremad ja kavalamad said end proovile panna rütmilistes ringmängudes või siis lihtsalt vabade molekulidena lavaruumi täites ja rõõmsalt ümber muusikute kimades. Kõlas ka pimedamale ajale iseloomulikke mõtlikke regilauluviise. Kes murdekeelseid laulusõnu mõistsid, said lasta end lugudel ajas tagasi kanda ning kaasa lauldes neid jälle uueks teha.

 

 

Kirke (8): Kontsert meeldis hästi. Teadsin “Kuningamängu” – ma käin rahvatantsu tantsimas ja seal oleme seda mänginud.

Kristin: Väga tore kontsert. Mulle meeldib, kui rahvamuusika ja jats kokku pannakse ja seda on Jazzkaarel ikka olnud. Eelmisel aastal olid Vabarnad ja varem Mari Kalkun. Tõesti väga tore oli.

Eneli: Me oleme mitu aastat järjest käinud perekontsertidel ja seekord hakkas vist lastel natukene igav või nad ei saanud nii palju kaasa tantsida. Varem on olnud rohkem sellist diskot, mis tõmbab kohe käima. Muidu oli tore – need mängud alguses – vähemalt seal said lapsed end välja elada.

Otto Samuel (11): Mulle väga-väga meeldis. Sai teha midagi, tantsida ja laulda, ei pidanud istuma kaks tundi ühe koha peal. Võib-olla see oli natuke väiksematele, aga ikkagi oli tore. “Kes aias?” ja “Sokukene” olid tuttavad, rohkem mitte.

Muidu mulle endale meeldivad strateegilised lauamängud ja jalgpall ja sellised asjad.

Alice (41): Meie lapsed on küll Jazzkaare lastekontsertidega üles kasvanud.

Otto oli vist kolmesena esimest korda kaasas ja nüüd nad juhatavad vennaga kontserte sisse. See traditsioon on lihtsalt nii tänuväärne, sest lastega ikkagi igale poole minna ei saa. Me ise oleme kogenud seda, et…

Otto Samuel: Meid visati Mari Kalkuni kontserdilt välja!

Alice: (Naerab) Meie taga ühed lapsed vist sosistasid ja kultuurimaja juhataja tuli ja ütles, et “Palun lahkuge kontserdilt! Mis te segate!”

Aga kuskil need lapsed peavad ju õppima. Kui vaikselt harjutad ja nad näevad, mis seal tehakse ja kaua see kestab, siis nad harjuvad ka sellistel kontsertidel käima, kus ei saa alati ringi joosta.

Kaisa (32): Minu jaoks ei olnud see midagi erilist, aga mul oli hea meel, et sain oma kahe-aastase pojaga tulla ja ta sai jälle elavat muusikat kuulda. Meil on mõlemad poisid suured muusikasõbrad. Tore oli see, et lapsed said laval olla ja liikusid harmooniliselt muusikute ümber.

Elina (7): Meeldis kõik. Käisin laval mängimas ka, ise läksin. Enamik laule olid mulle tuttavad. Kodus ma ei tantsi ega laula, aga mulle meeldivad kõik mängud, näiteks “Kull”.

Pärt (5): Mesilasemäng oli tuttav. Ma sain olla sees!

Oliver (6): Kontsert meeldis hästi, kuna mulle meeldis “Kuningamäng” ja see, kuidas me saime joosta. Ja mesilasemäng, seda ma tean juba ammu.

Ma tahaksin kitarri mängida. See poiss mängis hästi.

Ma sain päkapiku käest selle! (Näitab väikest värvilist mängulooma). Ta nimi on Toti.

Ta oli mul lava peal kaasas ja mõnikord andsin emme kätte. Ta on viiene.

Oliveri mänguloom Toti (5): (Oliveri häälega) Mulle meeldis sama, mis Oliverilegi.

 

 

Perekontsert: Meelika Hainsoo ja Paul Daniel

“Kes aias?”

7. detsembril kell 12.00 Kumu auditooriumis

 

Koosseis:

Meelika Hainsoo – vokaal, viiul, sahinad-kulinad

Paul Daniel – kitarrid

 

Vaata kontserdi galeriid SIIT!