Teater NO99 Jazzklubi õhkkond oli 22. aprilli õhtul hubane ning rahvast oli bändi kuulama tulnud rohkesti. Lisaks oma debüütalbumi „Journey to Haran“ lugudele esitas Abraham’s Cafe mitu värsket pala, millest üks endale publiku abiga loodetavasti ka nime leiab.
Tänavune Jazzkaar paistab silma noorte artistide ning rohke elektroonika kasutamise poolest. Ka Abraham’s Cafe tutvustuseks kõlas NO99 Jazzklubis sõnapaar “noored ja ambitsioonikad muusikud”. Tuleb tõdeda, et tõepoolest on tegemist noorte ning äärmiselt oskuslike muusikutega ning näib, et kui sel sõnapaaril veidi pikemalt peatuda, siis sõna „noor“ viitab siinkohal eelkõige muusikalisele julgusele, jõulisusele ja piirideülesele lähenemisele.
Muusikast kõneledes kasutatakse tihti teekonna või kulgemise metafoori. Mõningal juhul viitab see otsingule või ootamatustele, teisalt on see jälle ka märgiks liikumisest ning suubumisest. Abraham’s Cafe ei varja oma kütkestust reisimise ees, nende muusika ongi reisimine erinevatele kontinentidele – see on liikumine kord peegelsiledal merel, kord kõrguvate liivaluidete vahel.
Abraham’s Cafe puhul on nooruse ning oskuslikkuse kombinatsioon sedavõrd põnevam, et nende looming ulatub juurtega tagasi traditsioonilise juudi rahvamuusika juurde. Klezmeri minoori ja mažoori vahepeal liikuvad meloodiad suutis Abraham’s Cafe oskuslikult siduda jazziliku rütmika ja põhjamaiselt mõtlike seikadega. Nende jazz-fusion on mitmekülgne, kuid eks klezmergi koosneb erinevatest elementidest – traditsiooniliselt on see endas kätkenud tantsulist Ida-Euroopa rahvamuusikat, Lähis-Ida meloodiaid ja religioosseid, kurblikke palveid. Klarneti ja akordioni koostöö, hoogne kontrabass ja idamaine oud, sekka efektidega elektrikitarr ning lennukad rütmid lõid kokku omapärase tunde maailma- ning filmimuusika kohtumisest jazziga. Rohkete ovatsioonide saatel tuli esitlusele kaks lisalugu, kõlas ka traditsiooniline klezmeri meloodia „Hava nagila“.
Abraham’s Cafe muusikast on kõrvale jäänud klezmerile omased pillide ohked ja inimhäält meenutavad traditsioonilised nüansid, mis on asendatud jazziliku täpsuse ja keerukusega. Tegemist oli esitusega, mis mõjus ekstaatiliselt, lausa nakatavalt. Paratamatult meenuvad siinkohal Ameerika avangardse helilooja John Zorni suurepärased klezmerit ja jazzi ühendavad teosed, mille omapärasele kooslusele ma oma kodumaal vastast leida ei lootnudki. Ka Poola klezmeri kvartett Bester Quartet on ehk sobilik võrdlus, ehkki Abraham’s Cafe paistab ilmselt eelnevatega võrreldes silma eelkõige just oma hoogsuse ja tantsulisuse poolest. Neis on justnimelt seda märgatavat elurõõmu ja julgust, mida publik eeldab ja ootab, kui välja kuulutatakse “noorte ja ambitsioonikate” muusikute kontsert.
Abraham’s Cafe
12. aprillil 2014 kell 22.00 Teater NO99 Jazzklubis
Koosseis:
Marten Altrov – klarnet
Kaspar Uljas – akordion
Madis Meister – kitarrid
Martin-Eero Kõressaar – bassid
Tõnis Kuusk – trummid
Joonas Pärn – oud
Martin Hein – heli