KOOP: esitleme oma uusi lugusid just Eestis esmakordselt - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

01/07/2006 KOOP: esitleme oma uusi lugusid just Eestis esmakordselt

Intervjuud

Eliis Vennikul õnnestus intervjueerida Juu Jääbi peaesinejat KOOPi vaatamata sellele, et ansambel pidi lahkuma kohe pärast kontserti, et jõuda esinema Roskildesse.

Mõned tunnid enne Ju Jääbi arvatavasti suurima publikumagneti Koopi esinemist lähen duo ühelt liikmelt Magnus Zingmarkilt uurima, kas Koop leiaks pisut aega üheks intervjuuks. Magnus juhatab mind mänedžeri juurde.

Eliis Vennikul läks õnneks ansamblit intervjueerida, ehkki bänd kiirustas Roskilde festivalile.

Napp viis minutit hiljem istun ühes lauas vaid Oscar Simonssoni ja Koopi mänedžeriga ning avastan üllatusega, et duos ei ole mõlemad mehed samal „auastmel”. Koopi all peab ilmselt kogu koosseis silmas vaid ühtainust meest – Oscarit. Väikeses vestluses sooviks Oscar tihtilugu väga napisõnaliseks jääda, nagu ühele staarile kohane, ent pisut mõeldes paistab mehe kõrvale pööratud pilgust, et hinges ja mõttes on sõnad, mis tahavad välja tulla ja siis viimaks ta räägibki. Räägib selgelt ja konkreetselt, öeldes juba vaid ridade vahel, kui meeletut uhkust ta tunneb selle üle, mida on suudetud saavutada. Ja seda ei ole sugugi vähe ning peatselt ilmuv album tõotab vaid kasvavat kuulsust.

See on teie teine viibimine Eestis. Missugused on ootused eelseisvale kontserdile?
Pole õrna aimugi! See on küll väga hubane ja kodune koht, aga ma ei tea, kas inimesed reisivad siia Tallinnast või on nad siin nii ehk naa.

Olete te varem nii väikesel laval üldse esinenud?
Oojaa! Tihti. Suurus ei ole oluline, kui on palju inimesi ja väike lava, on see võluv. Homme mängime näiteks Roskildes ja seal on väga palju inimesi. Eelmine kord kui Eestis mängisime, esinesime mingis hallis (Sakala keskuse fuajee, toim.), see oli rahvast pungil.

Sõna koop tähendab lahti kirjutatult koostööd, kas pole? Kuidas teil koostöö sujub?
Jah, tähendab tõesti. Kas me ikka peame sellest rääkima? Tegelikkuses on Koop mina ja Magnus. Oleme koos musitseerinud alates sellest ajast kui olime teismelised. Eks oleme teineteisega harjunud.

Mismoodi teie ühised tegemised välja on näinud?
Oleme teinud koos kolm albumit – esimene neist, lindistatud üheksakümnendate keskel, oli suures osas eksperimentaalne. Kasutasime tol ajal palju sämplerit. See oli avastamiste aeg, kui uurisime, kuidas teha muusikat erineval moel. Koopi albumil “Waltz for Koop”, mis tuli umbes viis aastat hiljem, on juba kuulda, et oleme avastanud oma tehnikad, mille abil häid lugusid kirjutada.

Enamik teie lugudest on peaaegu legendaarse kuulsusega. Mismoodi see saavutatud on?
See on selle pärast, et see on lihtne. Ja see muusika meeldib meile. Tänasel päeval tunneme end eelkõige muusika kirjutajatena, mitte niivõrd elektrooniliste eksperimenteerijatena. Püüame endale omasel moel kirjutada head muusikat.

Siiamaani on see igal juhul väga hästi läinud. Kas suurele tõusule järgnevat languse hirmu ei ole?
Oktoobris anname välja uue albumi. See peaks tähendama jätkuvat tõusu. Õigupoolest oleme kaks ja pool aastat teinud tihedalt stuudiotööd.

Olete pea kolm aastat veetnud vaid stuudios?
Jah, antud kontsert siin Eestis on meil esimene üle väga pika aja. Täna esitleme esimest korda ka oma uue albumi lugusid, millele oleme nii pikalt pühendunud.

Kas annaksite selle albumi kohta ka mõned vihjed?
Oleme muusikaajaloos oma stiilis pisut tagasi liikunud. Püüame tabada kolmekümnendate ja neljakümnendate svingiajastut. Võtsime uuendusena kasutusele näiteks marimba, tõime sisse kariibimere muusika elemente.

Kas ka vokaalpartiiga on toimunud mingeid muutusi?
Lugude tekstid on pisut teistsugused. Võib öelda, et need ei räägi seekord vaid armastusest. Käsitleme ka muid teemasid.

Koopi on ilma tugeva vokaalita raske ette kujutada. Kas olete kunagi esinenud ka ilma Yukimi Naganota?
Ei, vist mitte. Siiski, meenub, et kord me tegime seda, aga see on üks teine lugu, see oli väga ammu. Esitasime ühe instrumentaalloo.

Kas tulevikus võiks Koopist saada vaid instrumentaalkosseis?
Ma kahtlen selles sügavalt. Tekstid on väga olulised, selgitamaks publikule meie mõtteid. See on suhtlusvahend. Kui on meloodia, siis peab olema ka tekst.

Kas sooviksite oma koosseisule kunagi mõne instrumendi või uue komponendi lisada?
Ei. Tundub, et Koop on sellisel kujul lõplik.

Kas teid jäädakse tulevikus muusikaajaloos meenutama?
Meid mäletatakse täpselt nii kaua kuni inimesed oskavad laulda „Summer Sun”. Tahame, et meid niimoodi mäletataks. Vanade lugude järgi.