Jõulujazz 2012 Tartu kontsertidest mõlemad esitlesid kitarrimuusikat. Üks ühel ja teine teisel omapärasel moel. Tšiili noore kitarristi Francisco Liberona kontserdi sisuks oli kaasaegsed klassikalisele naturaalkõlaga kitarrile kirjutatud palad, mille Liberona oma lemmikheliloojate loomigu hulgast välja oli valinud. Eesti noor kitarrist Argo Vals aga esitles koos oma bändiga värskelt ilmunud esmaalbumit „Tsihcier“. Kontsertidel käis Mari Hiiemäe.
Kahes esinejas oli mõndagi sarnast ja paljutki erinevat. Sarnasuse mulje tingis eelkõige sümpaatia esineja vastu, kuigi mõlemad artistid olid erineva tausta ja mängumaneeriga. Mõlemad kitarristid olid noored, sõbralikud ning poolehoidu tekitavad.
Liberona tuli lavale üksinda, mõjudes jahedavõitu Genialistide klubi saalis veidi kohmetuna. Läks mõne loo jagu aega enne kui ta ennast napi kohaletulnud publiku ees mugavamalt tundma hakkas – lugusid tutvustavad tekstid palade vahel läksid pikemaks ning vabamakas ning esitaja naeratus rõõmsamaks. Napisõnalisena ja üksi astus oma nädal hilisemal kontserdil Genklubi lavale ka Argo Vals ning nokitses seal kitarriga oma pool tundi omaette helisid meisterdada ning neile uusi kihte peale mängida, enne kui tuli lavale ülejäänud bänd. Selles faasis meenutas Valsi lavalolek omajagu Liberona kontserti. Bändi lisandudes läks esitus temperamentsemaks ning vabamaks – siis tulid ka sissejuhatused lugudele, rõõmsamad naeratused ning vaikselt publikusse valguv vabanemistunne.
Kahe muusiku esinemiskava oli olemuslikult erinev. Liberona jäi kavassevõetud kitarripalade piiresse ning teenis kiidusõnad välja eelkõige näpuosava esitajana. Vahva oli jälgida mehe mänguprotsessi sisseelamist ning rõõmsat naeratust, kui järjekordne pala jälle veatult ette sai kantud. Kõlasid temperamentsemat sorti lood Tšiili, Argentiina, Hispaania, Ungari jt heliloojate sulest. Laval oli üks mängija ning üks naturaalkitarr, mida perfektsuse huvides iga uue pala eel üle häälestati.
Argo Valsi muusika heliloojaks oli tema ise. Naturaalsest saundist oli liigutud päris kaugele ning muusika põhja moodustasid elektroonilise kajaefektiga rikastatud fraasikordused. Valsi üksi mängitud lugudes oli tunda meditatiivsust ning huvitavaid omanäolisi kõlaotsinguid, millest ei olnud päris hästi aru saada, kas need olid lõpuni eelnevalt välja kaalutud või sündisid nad osalt kohapeal. Bändi lisandumine viis palad konkreetsemasse raamistikku – kokkuharjutatud mäng suurt omaloomingut kohapeal enam ei lubanud.
Mõnusad kontserdid tundusid mõlemad, kuigi otseselt jazzkonserdiks ei kvalifitseerunud minu silmis neist kumbki. Liberona kontsert mõjus akadeemiliselt, Valsi oma eksperimentaalselt, kuid tunnustust väärt olid nad mõlemad – kitarrimuusika erinevate väljendusvõimaluste näitajatena.
Francesco Liberona soolokontsert, 6. detsember Genialistide Klubi, Tartu
Argo Vals & Ansambel, 12. detsember Genialistide Klubi, Tartu
Koosseis:
Argo Vals – elektrikitarr, live-elektroonika, klahvpillid
Jaan Jaago – elektrikitarr, akustiline kitarr
Kaarel Kuusk – klahvpillid
Indrek Mällo – basskitarr
Tanel Kadalipp – kontrabass
Hans Kurvits – trummid