Et paneks Aarne Oidi lauludega vinüüli mängima, küünla põlema ja jätaks kontserdikülastuse vahele? Nende jaoks, kes 13. detsembri õhtul Vene kultuurikeskusesse ei pääsenud, oli see ilmselt ainuke variant, sest laululapsed ja Maarja-Liis Ilus skoorisid täismaja koos piletidefitsiidiga.
Ega ühelt inimeselt rohkem välja pigistada ei anna kui konfereerivalt saksofonistilt Siim Aimlalt. „Mille paneb saksofonimängija päkapikkude jaoks aknalauale?“ küsib Aimla publikult, „Õige! Saksofoni!“ Ta annab käigu pealt tempo ja tõmbab bändi svingima – nende kelgule võib tulla veel üks laps. Kontserdi esimesed viis laulu Ellen Niidu tekstidele neelab publiku suur kõrv kahekümne minutiga. Kadri Hundi käe ülitäpse ja markeeritud punkti järgi võiks saal vabalt kaasa laulda, aga siinmail ei ole see kombeks. Kuuendaks numbriks saabub lavale Maarja-Liis oma sametise metsosoprani ja tavatult tiheda vibraatoga ning teeb kolm lugu. Paljude jaoks saab kontserdist lapsepõlve estraadipidu nõukogude kultuuritemplis, kus viisnurgad ehivad kullatud lavaportaali. Bossanova tiksub ja lauljatari mikrofonistatiivi külge kruvitud digispikker elab oma elu. Molekulaarlaulupeo esimene osa lõppeb boogie-woogie’ga. Kui te kaasa ei tantsi, siis lugu ei tule,“ üritab Aimla vähemalt publiku lasteperet manipuleerida, aga tolku pole midagi – siinmail pole esinemine ju kombeks. Nii et lugu tuleb kõigest hoolimata. Jälle annab Aimla käigu pealt tempo ja buugivuugib tenorsaksofonil kaasa. Teise vaatuse algus toob lavale Marten Kuninga, kavas esmapilgul skisofreenilise pealkirjaga, aga tegelikult juba ammu klassikaks lauldud „Ma olen su pilk“. Võlv kõrge ja sulghäälikud helilised, Kuningas kõlab nagu Joala. Tõsi, märgatavalt ehtsam Joala kui see, keda Koit Toome enda vokaalist üldjuhul välja meelitab. „Ma olensubilk! Ja olenzu häälegajaa,“ laulab Kuningas, endal närv sees, ega usu ilmselt ise ka, et ta siin ja praegu, kolmeteistkümnenda reede õhtul Vene kultuurikeskuses estraadi laulab. „Unustuse jõel“ jätab Kuninga endiselt publiku ette. See kõik ei ole üldsegi mitte halb, vaid lihtsalt ootamatu. Ja mis seal salata – Joalat igatsetakse ju ikka taga, nii et originaali puudumisel toimib Marten Kuningas täiesti arvestatava asendusvariandina. Vasak käsi kongadel, mängib piltilus perkussionistitar Uib „Hubase baari“ bossaks, esiplaanil Maarja-Liis ja bändisektoris Aimla suitsutämbrine saksofon. Pereformaadis kontserdiõhtu veereb tasahilju viimase aplausi poole. Et kuidas oleks võimalik pärast suurekssaamist säravaid silmi säilitada, mõtlete te nüüd? Võib-olla ei olegi, aga piletiga minevikku võite üsna tõenäoliselt vähemalt korraks selle kadunud tunde kätte saada. 13. detsembril kell 18:00 Vene kultuurikeskuses Laululinnuhaldjas“ Aarne Oit 85 – kontsert armastatud helilooja lauludest Esinevad: Maarja-Liis Ilus Martin Kuningas Püha Miikaeli Poistekoori ettevalmistuskoor Raadio Laste Laulustuudio ettevalmistusrühm, mudilaskoor ja lastekoor Siim Aimla ansambel Dirigendid: Imbi Laas Jana Perens Kadri Hunt Kaie Tanner