Neljapäeva võiks nüüd ametlikult jazzipäevaks kuulutada, sest nii suurte naeratuste ja muhelevate pilkudega publikut pole mõnda aega nähtud, kui pärast Gregory Porteri kontserti Nordea Kontserdimajas. Hetkel maailma üks tunnustatumaid jazzivokaale täitis saali esimesest hetkest helge ja sooja auraga ning oli selge, et see õhtu pühendatakse muusikale endale.
Mees jutustas lugu armastusest ja austusest teiste inimeste, muusikute ja muusika jäävuse vastu. Saateks bänd, kes lasi suurepäraselt kõlada pöörastel, nii emotsionaalselt kui ka tehniliselt tipptasemel soolodel ja samas ka mängulistel, suisa lapselikult helgetel vahepaladel. Kogu kooslus ei lasknud laineharjal hetkekski langeda, koos pakuti publikule viimase peal kvaliteeti ja rõõmu muusika loomisest laval. Porter ise plaksutas, nipsutas ja hõikus kaasa ning tõmbas sellega publiku veel sügavamale nautimise kihtidesse. Aeglasemate lugude puhul oli võimalik hoomata iga instrumendi helikeelt detailsemalt, nautides samal ajal tervikut ja bändi omavahelist sünergiat. Saalisviibijad tundusid tõesti iga keharakuga kaasa elavat, oli pöörast huilgamist ja jalatatsumist ning järgmisel hetkel haudvaikust, et kuulda igat viimast kui mahlast detaili Gregory Porteri maagilisest esitusest. Armastust täis aplausid pälvisid neli lisalugu ja jazzineljapäev lõppes püsti seisva publiku tänuovatsioonidega.
Gregory Porterit Jazzkaarele tagasi ootava publiku muljeid kirjutasid üles veebireporterid Minna Sild ja Jako Kull.
Elise (26), müügiesindaja: „Siit kontserdilt sain küll lavatäie armastust ja emotsiooni, lisaks südamest tulevat siirust ja peoga muhedust.“
Peeter (27), melomaan ja ettevõtja: „Gregory oli ehe, meeldis väga, et tõelisele/klassikalisele jazzile omaselt oli õhtu staar ikkagi muusika ja helid, … mitte nii palju Gregory ise. Sarmi mehel jagub. Väga suur pluss tema puhul on see, et paljudel lugudel on see x-faktor olemas, mis ei pruugi alati jazzi puhul nii iseenesestmõistetav olla. Ehk siis ei pea olema n-ö haritud kuulaja…Lood on lihtsalt ilusad.“
Ülle, õpetaja & Ülo, teadlane (mõlemad 50ndates): „Oleme kõige suuremad fännid, juba kolmandat korda Porteri kontserdil. Esimest korda kuulsime teda juhuslikult Pariisis ja siis polnud tema tähelend veel alanud. Aga järjest paremaks läheb ja tuleksime teda loomulikult veel kuulama! Tal on lummav hääl, soe ja hea tämber. Jazzihääl nr 1 praegu!“
Maris (26), ürituste korraldaja: „Kontsert oli suurepärane tervik, liigutas sügavalt ja suutis esile tuua nii kurbust kui rõõmu. Kohati oli tunne, et tahaks toolilt püsti tõusta ja kogu kehaga kaasa elada, teisel hetkel jällegi silmad sulgeda ning muusikat nautida. Igal juhul suutis Gregory Porter ning kogu bänd mu niigi kõrged ootused ületada ning loodan, et õnnestub veel tema kontserdile minna.“
Agnes (25), füsioterapeut: „Tänane kontsert oli imeline! Artist ja muusikud olid nii siirad ja nende loodud muusika väga elav. Silmade sulgemisel mähkis muusika mind endasse ning viis justkui rändama. Kuigi saal oli suur, oli õhkkond soe ja vahetu, mis muutis kontserdi veelgi nauditavamaks.“
Ants (49), loomeinimene: „Aastaid tagasi sattusin loo „1960 What?“ peale, mis ütles mulle, et see on artist, kelle loomingut peab sügavamalt uurima ja hästi arvasin. Süvenedes repertuaari teadsin koheselt, et tahaksin kunagi ka live‘i kogeda. Kontsert rõhutas veelgi enam Gregory Porteri muusika mitmekesisust, nt mõjus väga võimsalt „Work Song“, mis justkui viis põllule või raudteele tööle. „Hit The Road Jack“ ilmselt puudutas kõiki külalisi ja ei mõjunud seejuures võõristavalt, vaid oli mõnusalt mänguline. See, et Porteri muusika oma mitmekesisuse ja mõnusa kõlaga eri vanustes inimestele hästi sobib, oli näha ka publikust, kes nähtavalt kontserti nautis. Kohati oli raske kohapeal istuda ja kaasa plaksutada, kui käed-jalad-pea koos õlgade-puusadega kõik nõksusid ja hea meelega elavalt tantsinud oleksid. Kontsert rõhutas minu jaoks tema muusika nii vokaalset, sisulist, olekulist kui ka instrumentaalosa, bänd kandis suurepäraselt välja ja pakkus improga veel lisa. Suurepärane kogemus!“
Jako, Jazzkaare veebireporter: „Armastussõnu hüüdes ja sosistades, elu rütmi tunnetades ja plaksutades pani Gergory Porter kohe esimesest loost peale sedasama tegema ka Nordea kontserdisaali kogunenud täismaja. Ei mingit küsimust või mõtetki publiku kuskil eemal olemisest… Gregory rääkis lugu, elu ja armastuse lugu, nii arusaadavat vast kõigile. Istudes ca 5 meetri kaugusel lavalolijaist, oli ehedus eriti hästi äratunnetatav – pilku saali poole pöörates kiirgas sealt armastuse tuld samuti. Ja muidugi: saksofon, klaver, bass ja trummid töötasid mõnuga ja laitmatult lauluga kaasa, ilmselgelt oleksid need neli üksigi instrumentaalkontserdi andmisega ülihästi hakkama saanud. Üle kahe tunni toredust lõppes nelja lisaloo ja saalitäie rahva püsti seismisega.“
Pilar, hispaanlannast terapeut ja ajakirjanik: „Neli korda tuli ta tagasi! Neli korda! Kontsert oli võrreldamatu, bänd ja kõik muu… Ei ole näinud eestlasi nii soojalt toimetamas, neli korda Porterit seistes tagasi plaksutamas!“
Tanel, ettevõtja, ja Helen, kodune, kooselupaar: „Väga tore kontsert, soe selline, väga hea tunne praegu! Teadsime ju artisti varemgi ja sellepärast tulimegi. Gregory hääl väga meeldib, ja ansambli kokkumäng. Selle aasta Jazzkaare ainuke kontsert meil, pettumust tulles ei kartnud!“
Tiit ja Sirje, abielupaar: „Sõbrad ostsid meile piletid – käime ikka ainult parimail kontsertidel. Mahe samethääl, bluus ja gospel kokkupandud.“
Piret Britta, fotograaf: „Oli täitsa ok. Teadsin kolme lugu. Kui mu ees istuv naine ei oleks terve kontserdi aja oma juustega lehvitanud vastu minu jalgu, oleks palju parem olnud…“
Artur ja Linda, abielupaar: „Üks meie lemmikumaid esinejaid. Oleme käinud juba kolmel tema kontserdil, viimane oli Hollandis – täna neljas. Täna läks neil, bändi erinevail liikmeil, aga natuke soleerimiseks. Vingelt ikka laulis küll – aga kokku ei läinud.“
Osku ja Matti, veebikirjanikud Soomest: „Ei meeldinud. Tal on küll väga hea, laia ulatusega, hääl, aga liiga palju fraseerimist. Bänd soleeris kah omaette. Oli väga hea – aga ei meeldinud.“
Veiko ja Tarmo, ettevõtjad ja pereisad: „Väga lahe, olime ju enne tema muusikaga ka kursis. Ootus oli suur, aga kõik sujus! Täielik tipptase, ülivõrre. Ülim kokkumäng.“
Viivian ja Marika, kauaaegsed jazzisõbrannad. Viivian: olen käinud nüüd kokku tema neljal kontserdil. Peab ütlema, et aina rohkem hakkab meeldima, kuigi mulle istuvad tema intiimsemad kontserdid rohkem ‒ et saaks ka end liigutada, tantsida. Väga tema hääl meeldib! Tihti kuulan teda plaadilt, meeldib ka tema bänd väga. Osadel lugudel eriti meeldivad just sõnad. Väga hea meel, et ovatsioonid olid võimsad! Aga väga kiiresti pandi tuled põlema. Selle Jazzkaare parim kontsert.“
Gregory Porter
23. aprillil kell 19.00 Nordea Kontserdimajas
Koosseis:
Gregory Porter – laul
Yosuke Satoh – saksofon
Chip Crawford – klaver
Aaron James – bass
Emanuel Harrold – trummid