fbpx

Maailmale on vaja rohkem Oddiseed

27. aprill 2019
Minna Sild

Neljapäevaõhtune Vaba Lava oli rahvast paksult täis ning publiku seas olid peamiselt 20–30ndates noored täiskasvanud, jalas mugavad jalanõud ja pead valmis helgemat sorti räpi rütmis kaasa noogutama. See saalitäis oli valmis kohtuma USA ühe nimekaima räppari ja produtsendi Oddisee ning tema bändiga Good Compny.

 

Good Compny alustas koosluse vast kõige tuntuma looga “After Thoughts”, millel on Spotify’s üle 17 miljoni (!) kuulamise. Tänavusest Jazzkaare line-up’ist trumpab selle üle ilmselt ainult Bobby McFerrin hümniga “Don’t Worry Be Happy” (114 miljonit ja rohkem kuulamist), mis teeb Oddisee & Good Compny’st kindlasti ühe nimekaima selleaastase Jazzkaare esineja. “After Thoughtsi” lendlev biit ja taustal ilutsev visuaal lõid päikesetõusu meeleolu, kus kogu muu maailm peatub ning sa ei taha teha muud, kui olla lihtsalt selles hetkes kohal ja nautida kõike seda, mis su ees lahti rullub. Kõige esimesest hetkest olid kaks aspekti täiesti vaieldamatult kindlad: koosluse pööraselt hea ja siiras lavaenergia ning tervikliku elamuse tase, millele tahaks saja punkti skaalal anda hindeks tuhat. Tihti läheb kontsertidel aega, et laval olijad need kvaliteedid päriselt valla laseksid, kuid selle koosluse puhul olid need esimesest sekundist olemas, ning pärast tulid juurde vaid detailid, lisad ja kaunistused. Ja uskuge, neid viimaseid tuli nii suure kuhjaga, et elamuse tummisuse osas tekkis tunne, nagu oleks ühe kontserdi asemel käinud vähemalt kolmel. Tempode ja meelolude vahetamine ning nende kaudu tervikliku teekonna joonistamine oli meistriteos omaette.

 

Oddisee üheks suurimaks võluks on kindlasti see, et ta jutustab päris lugu, mikrofon on justkui tema elukogemuse ja mõttemaailma pikendus. Tema tekstid on sotsiaalselt vastutustundlikud ning nende eesmärk on süstida inimestesse julgust elada, muuta olukordi võimalusteks ning mõtiskleda nii hea kui halva üle. Helge, ent sügav räpp. Kodanikunimega Amir Mohamedi isiklik lugu ja mõttemaailm, mida ta intervjuudes avameelselt jagab, on tema muusika hindajatele oluline lugemine, sest Oddisee looming on veel suurem ja sügavam kui esmapilgul tunduda võib. Tema loo üks keskpunkte on sündimine afroameeriklasest ema ja Sudaanist pärit isa peresse ning oma lapsepõlve veetmine nii vanavanemate kui ka tädide-onude keskel, kes olid loonud endale muusikast läbiimbunud elu. Oddiseel oli õnn juba noore teismelisena teha esimesi süvakatsetusi muusika vallas puhtalt loomise rõõmu pärast, tundmata pinget, kuhu see teda viima peaks. Viimastest intervjuudest selgub, et täna tunneb ta siiski pinget, kas tema narratiivi süvitsi kuulatakse ja mõistetakse, kuna 2017. aastal ilmunud albumi “Iceberg” kiitvad arvustused kirjeldasid Oddiseed siiski põrandaaluse tähelepanunäljas räpparina selle kujundi romantilises tähenduses. Ta ei pidanud seepeale paljuks ajakirjanikele helistada ja küsida, kas nad ei kuulnud, kuidas tema lüürika räägib finantskriisist, maailma poliitilistest heitlustest, depressioonist, immigratsioonist ja paljust muust. Tema võitlus oma sõnumi teadvustamise teel jätkub.

 

Tulles tagasi Vaba Lava saali, alustas kooslus sünkroonse põlvenõksu ning sõnumiga Eesti publikule, et me oleks vabad end hästi tundma. Tundus, et see sõnum kõnetas paljusid, sest inimesed tantsisid, noogutasid päid, laulsid, räppisid ja huilgasid kaasa nii, nagu oskasid. Väga võimas oli taaskord kogeda seda, kuidas õigesti kõnetav muusika julgustab inimesi end esimesest hetkest vabaks laskma ja oma rõõmu ka välja näitama. Esmakordselt Eestis, viskasid mehed tõsist nalja selle üle, et nende eesmärk on publikule võimalikult hea esmamulje jätta ning nad ootavad seda ka publikult. Sünergia toimis võrratult ja oli selge, et Oddisee & Good Compny kasutavad maksimaalselt iga minutit, mis neile antud, ning ei lase kellelgi hetkekski oma haardest välja libiseda. Meeldetuletusi kogu täiega kohal olemiseks ja nautimiseks tuli pidevalt ja nii kõlas mitmel korral küsimus: “Kas sa oled täna õhtul elus?” Publik oli tõesti elust pungil, kui kõlas lugu “That’s Love” albumilt “The Good Fight” ning kogu ruum ühines häälekalt, et loo pealkirja rütmiliste huigetena laiali paisata.

 

Kogu selle pöörasuse keskel tekitasid muusikud laval olles tunde, nagu oleksid nad elutoas jämmimas ning lasid üksteisel siiralt särada nii instrumentaalselt, vokaalselt kui ka tantsuliselt. Kitarristi ja klahvimängija lüürilised taustavokaalid olid kindlasti ühed õhtu detailinaeladest ning muusikud oskasid kõik need detailid pöörata heatahtlikuks naljaks ja naudinguks. Kogu koosseis tõi lavale väga palju iseennast, rääkides oma päritolust ja juurtest ning õpetades ka saalitäie eestlasi õige aktsendiga kuulutama, et meie oleme Eestist!

 

Ja siis jääb veel kirja panna see kõige viimane kõnekas hetk – kui bänd lõpetab ja muusika vaikib, ning nad ise veel vaikuses edasi tantsivad, tekib päris arusaam sellest, kui läbiimbunud on nad oma muusikast ja armastusest selle jagamise vastu. Maailmale on rohkem Oddiseed vaja. Koos Good Compny’ga.

 

Odissee & Good Compny (USA)

25. aprillil Vabal Laval

 

Koosseis:

Amir Mohamed – räpp, vokaal

Olivier St. Louis – kitarr, vokaal

Dennis Turner – bass

Ralph Washingtion – klahvpillid, süntesaator, vokaal

Richard Patterson – MPC, elektroonika

Jon Laine – trummid, vokaal

 

Vaata kontserdi pildigaleriid siit!