Mart Soo sai 50 - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

13/10/2014 Mart Soo sai 50

Intervjuud Külli Haav

Juubelikontserdieelsel intervjuul tuleb välja, et staažile vaatamata ei pruugi kõikidele maailma küsimustele vastuseid olla. Ja et Mart ikka mängib lisaks kitarrile blokkide, efektide ja lisavidinatega nagu väike poiss.  „Sest see hoiab hinge noorena,“ ütleb ta juubelikontserdi eel.

Kitarristiga vestles Külli Haav. 

 

Mis on kümme kõige tähtsamat asja elus?

Ma pole nii filosoofilisteks küsimusteks veel valmis.

Läheme siis loomingu juurde. Kas viimase plaadi pealkiri “Kulg” on kuidagi seotud ka eluvaatega ja 50nda aasta künnise ületamisega?

„Kulg“ on sisuliselt lugude dokument, mida varem polnud salvestatud või esitatud. Näiteks oli “Eemal” ja “Ruudule” vaid enne Weekend Guitar Trio plaatidel ilmunud. Kuid ülejäänud lood, kui ma hästi järele mõtlen, pole varem ilmunud. “Kulg” oli kokkuvõte, et salvestada mõned enne ilmunud asjad, mis olid enne vaid minu peas või harjutuskassettidel.

Kas “Kulg” on nagu kokkuvõte seniloodust?

Kui lugeda näiteks Tõnis Kahu arvustust, siis ütles ta, et kuulates läbi terve plaadi, ei saa Mart Soost midagi teada. Tal võib omamoodi õigus olla. Samas saab ainult kuulates teada  sellest Mart Soost, kellest enne võibolla mitte midagi ei teadnud.

Kui juurte juurde minna, siis Indrek Kruusimaa ütles, et tema esimene mõjutaja oli Jimi Hendrix. Kes oli Sinul?

Oma algusaja mõjutajaid ei oska öelda, kuid mingitel hilisematel aastatel tulid Jeff Beck „Wired“ (1976) ja Mahavishnu Orchestra ” The inner mountain flame” (1971). Need tundusid väga olulised ja on huvitaval kombel siiamaani.

Kuidas kitarri leidsid?

Mulle kingiti sünnipäevaks kitarr, aga ma ei osanud seda häälde panna ja nii seisis see kaks aastat. Paljud mu sõbrad, kellega ma lävisin, mängisid mingit pilli – klaverit või basskitarri. See tundus nii eksootiline ja põnev, et hakkasin nende kõrvalt pusima. Niimoodi see läks.

Kas kitarrimäng on sama huvitav ka praegu?

Jah, eks see on selle elukutse või maailmavaate üks võlusid. Kui pillimäng enam huvitav ei ole, pole mõtet edasi teha.

Miks sa muusikat teed?

Ma ei oska defineerida. Muusikuelu koosneb nii paljudest asjadest ja on nii suur mosaiik. Kokkuvõttes on muusika see, mis hoiab inimese hinge noorena, sest mängid nagu väike laps mingite blokkide, efektide, mis iganes vidinatega ja tunned rõõmu muusikast ja selle tegemisest.

Kui tähtis on, kellega koos laval mängid?

Ülitähtis, mingis mõttes A ja O. Kui on ikkagi inimesed, kellega asi sujub ja kellele pole palju vaja asju seletada, kes on samal lainepikkusel, siis see on puhas rõõm!

Mida soovitad noortele kitarristile ja teistele muusikule, kellel kontserte ja sissetulekuid veel pole. Kas peaks hoopis mõne kergema tee valima?

Kui ta ise usub ja muusika on talle oluline, siis igal juhul peab jätkama! Isegi, kui esialgu on raske või majanduslikult mitte põhjendatud. Põhiline on, et ise usud, mida teed.

 

Teater NO99 Jazziklubi, 03. oktoober 2014, kell 22.00

Mart Soo 50

Koosseis:

 

Kulgejad

Mart Soo – kitarr

Raun Juurikas – klahvpillid

Taavo Remmel – bass

Brian Melvin – trummid

Tuuli Velling – vokaal

 

ASK

Taavi Kerikmäe – klahvpillid, elektroonika

Mart Soo – kitarr, elektroonika

Andres Noormets – sõna