On pühapäev tore päev, tore päev!

22. aprill 2019
Ewa-Kaisa Plakk

On pühapäev tore päev, tore päev! Eriti siis, kui on tegemist Jazzkaare tasuta kontsertide päevaga. Kell 10.00 saab Vabal Laval alguse minu elu esimene joogatund. Libistan supermarketist ostetud mati maha ja vaatan ringi – treeneri küsimuse peale, kes on algaja, tõstan käe. Tundub, et teised on tegijad. Poole tunni pärast puruneb matt, kuid teen kõik harjutused kaasa ja tunnen, et 11 aastat pilatest on andnud mulle hea baasi alustamaks joogaga. Olen „müüdud“.

 

Ma ei kujuta ette, kes selle peale tuli, et ühendada jooga muusikaga, aga igatahes annan talle 12 punkti. Kummalisel kombel aitasid Janno Trumpi bassihelid saada hingamist paika. Missugune kompositsioon!

Treener Kadi Reintam on Jazzkaarel joogatamas juba neljandat aastat. 15 aastat joogaga tegelenud naine pidavat olema ka ise agar Jazzkaare külastaja. Kuigi jah, emaks saades olla väikene vahe sisse tulnud. Vägisi jääb mulje, et vähemalt ühe uue õpilase on ta Jazzkaarelt leidnud.

 

Madli Kaps ja Eemil Partinen tunduvad olevat juba tegijad ja sisetunne ei peta. Madli tegeleb joogaga juba neljandat aastat ja Eemil on tegelenud sellega umbes kuus või seitse aastat. Kumbki neist pole teinud joogat elava muusika saatel, kuid mõlemad on lummatud bassi sobimisest sellesse konteksti. Kiidan soomlase Eemili soravat eesti keelt, mida olevat talle õpetanud armastus. Madli naeratab kõrvalt armsalt ja ilmselt on see tema teene. Eemili sõnul ei ole Helsingis sellist üritust. Minu soovituse peale hakata seda organiseerima, hakkab ta naerma ja mainib, et kordades lihtsam ja toredam on selleks Tallinnasse sõita. Ta on meeldivalt üllatunud, et Jazzkaarega on seotud niivõrd palju vabatahtlikke.

 

Täname üksteist ja seejärel astume sisse Velvet agentuuri uksest. Silt seinal teatab, et töörahu kestab alates 10.00 kuni 12.00 Plakat ei peta, sest ruum on rahvast täis. Anna Kaneelina on nimi, kelle pärast on siia kogunetud. Aeg möödub linnutiivul. Enne viimast lugu tänatakse Annet. Saan aru, et jutt käib Anne Ermist, aga ikkagi meeldib mulle mõelda, et ilma andeta selleni ei jõuta. Lahkudes võtan kaasa helide võnked ja maagia, mida ebamaine Anna Kaneelina meieni kandis. Kell on 12.00 ja päev pole veel alanud. Anne Erm tänab esinejaid ja kutsub vastasolevasse Punasesse Majja, kus hakkavat kohe noorte kontsert. Joogast tuttavad Madli ja Eemil lahkuvad kontserdilt rahulolevate nägudega. Õues kurdab keegi, et tema olla tahtnud Anna Kareninat näha, jättes täpsustamata, kas ta teeb nalja või mitte.

 

Liis lahkub Velvetist vinge atribuutikaga käes. Kuulen, et ta tegeleb after-movie loomisega. Tegemist on professionaaliga, kes kuulavat ka kontserti, aga rohkem olevat siiski ametis sellega, et püüda häid nurki ja õigeid hetki kaadrisse. Talle on oluline ruum ja valgus. Õnneks viimast Velvestis jagus. Tundub uskumatuna, et tunnisest kontserdist annab meile emotsiooni 1,5 minutit pilti.

 

Projekt Kids Can! Tegemist on rahvusvahelise koostööprojektiga, kuhu on kaasatud 12-17-aastased noored Eestist, Portugalist ja Taanist. Elatakse ühises laagris ja osaletakse erinevatel üritustel nii Tallinnas, Lissabonis, kui ka Taanis. Jazzkaarel esinetakse teist aastat ja saal on rahvast täis. Avasõnad on Eesti ja Taani ajakirjanikelt, juhatadates igat esinejat eraldi sisse. Eestlaste juhendaja Ahto Abner selgitab, et jazzmuusika ei õpeta ainult mängima vaid ka kuulama. Juhendaja on hoos, astudes ka ise lavale, et anda omapoolne panuse sound’ile. Tegemist on tõelise meeskonnatööga, mis annab noortele head eeskuju.

 

Noored „jämmivad“ ja avanevad kiht-kihilt. Rahva seas viibiv Anne Erm noogutab endamisi rahulolevalt. Lugu „Swimming with sharks“ saatel kõiguvad pealtvaatajad mõnusalt muusika taktis. Mulle tundub, et kõik oleksid nagu endamisi reisile läinud, nautides seda, mis laval pakutakse. Ovatsioonid, vilekoor! Uskuge mind, see ei olnud ettemaks – kõik oli ehe ja puhas kuld. Respekt, noored!

Reigo Ahven jälgis kontserti kahelt poolt – ühelt poolt professionaalse muusiku ning teiselt kui poja isana. Kiitis noori taevani, tundes uhkust nii teiste, kui ka enda poja üle. Veel rääkis ta pikalt ja laialt, kui tublid ja tragid selle projekti noored on – võttes vastutuse ja saades rahvusvahelist kogemust, ladudes vundamenti, millele tulevikus toetuda ja kasvades normaalselt sellises tempos, milles peaks iga artist kasvama. Samuti jagas ta kiidusõnu Jazzkaare kohta ja tänas isiklikult Merli Antsmaad.

 

14-aastane Uku Oliver Ahven saabub rahulolevalt, mainides siiski, et tegelikult on tal adrenaliin sees. Uurides, kui kaua tema juba laval on olnud, tahab noormees teada, kas kooli lava läheb arvesse. „Kui lava on lava, siis juba seitse aastat!“ ütleb Uku Oliver. Soovin talle kadunud Lembitu Kuuse sõnu kasutades, et sõitku noormees oma sõitu ja nautigu seda mida teeb! Uku Oliver hakkab naerma, sest ta sõitvat oma sõitu – nimelt käib ta ka karti sõitmas. Seega sobituvad kultuur ja tehnikasport suurepäraselt teineteisega, kui vaid tahtmist ja head eeskuju on. Isa Reigo Ahvenal on põhjust uhke ja rahul olla.

 

Saara Tagen on olnud Jazzkaarega seotud juba seitse aastat. „Kui lahe poleks, ega ei käiks ka! Tasuta kontsertide publik erineb siiski veidike tavapublikust. Aastatega on näha väga palju samu nägusid,“ räägib Saara. Ajaga on Jazzkaar arendanud Saara muusikameelt, sest ta on soetanud endale hulganisti plaate, mida kuulata. Tegelikult tegeleb ta Jazzkaarega aastaringselt, seda nii Talvejazzi kui ka Sügisjazzi ürituste kaudu.

 

Vägisi jääb mulje, et Jazzkaar on sõltuvust tekitav! Tundub, et järgmiseks korraks oleks mõtekas puhkust võtta. Siis saaks rohkem olla jazzi lainel. Tõden, et küll see pühapäev on ikka üks ilus päev! Eriti, kui on valikud ja võimalused.

 

Tasuta kontsertide päev

21. aprilli Telliskivis

 

Anna Kalneelina koosseis:

Anna Pärnoja – vokaal, omnikord sünt, kitarr

Joel Remmel – klahvpillid, vokaal

Peedu Kass – bass, kontrabass

 

Kids Can koosseis:

Eesti:

Paula Rits – flööt

Susanna Teimann – klaver

Aino Rahel Aimla – tšello, bass

Uku Oliver Ahven – trummid

Carmel Tambrikas – kitarr

Karl Jakob Vibur – ajakirjanik

Rebekka Remmelkoor – ajakirjanik

 

Portugal:

Clara Ribiero – trummid

Eduardo Apolónio – klaver

Vasco Melo – klaver

Duarte Valença – vokaal

Henrique Pinto – trompet

Maria Carvalho – ajakirjanik

Rafaela Fernandes – ajakirjanik

 

Taani:

Birk Lind Christiansen – flööt

Mads Lund Christiansen – trummid, perkussioon

Steffani Boie Jørgenson – viiul

Victor Kruse – basskitarr, bass

Ida Bidesbøl Navne – klaver

Sally Lassen – ajakirjanik

Christopher Bjarke van Diemen – ajakirjanik

 

Meeskond:

Ahto Abner

Conçalo Marques

Margarida Campelo

Una Marie Skott Jørgenson

Joân Pedro Costa

Eva Frost

Agnete Seerup

Lukas Høimark

Merli Antsmaa

Eliisa Elfenbei

Jøao Lopes

Jøao Fragoso

 

Vaata pildigaleriid siit!