Phronesise viimase albumi pealkiri „We are all” annab hästi edasi tunnet, mis tekkis laupäeva õhtul Kumu auditooriumis toimunud kontserdil – ühtsus ansambli ja publiku vahel. See tuli esile nii nende muusikaga, mis pani kuulajad ahhetama või mõtetes lendama, kui ka otseselt publikuga suheldes. Trio mängis enamjaolt lugusid just sellelt albumilt („We are all”), mis eksperimenteerib rütmidega ja on vähem lüüriline kui nende eelnev looming. Publikule pakuti tõsist jazzielamust, kuid puudutamata ei jäänud ka rokilike sugemetega trummirütmid. Rütmikujundite vahelduvus hoidis publiku erksana ja tekitas kohati dramaatilist efekti, aga pakkus ka võimalust rahunemiseks ja skandinaavialikuks tõsiduseks.
Kuidas võttis publik vastu erinevad rütmi- ja helikombinatsioonid? Kontserdimuljeid kogus Jazzkaare reporter Kristi Oolo.
Signe (36, pedagoog): „Emotsioon pärast kontserti on suurepärane. Kuna ma sain need piletid kingitusena ja tegelikult ennast jazzikuulajaks ei pea, siis tulin siia mõningase eelarvamusega. Aga tegelikult olen hämmeldunud just sellest, kui voolav ja vahelduv muusika oli. Eriti suurepärane on antud kollektiivi koostöö ja üksteisemõistmine.”
Maia (40, konsultant): „Ootus oli saada head muusikaelamust ja seda me saime. Kõige rohkem jäi meelde see energia ning jazz on alati müstiline ja võluv. On justkui rütmide ja helide segadus, aga sellest kõigest sünnib uus vägev energia. Ja see võlu paelubki. Sellepärast jazz ongi eriline. Selle kollektiivi puhul jäid kõik mängijad silma väga professionaalsete oskustega, aga kõige rohkem paelus trummar. Temast tuli tohutu energia välja, aga professionaalsed olid nad kõik.”
Martin (30, programmeerija): „Kontsert oli väga hea. Kõige rohkem jäi energiaga silma trummar. Ma ei ole varem jazzi kuulanud, aga nemad tekitasid huvi ka edaspidiseks. Ma ei jõudnud enne siia tulekut nende muusikaga tutvuda, aga ei pettunud.”
Janek (37, logistik): „Kontsert oli väga äge. Eriti meeldis mulle trummiosa kontserti lõpupoole. Huvi jazzi vastu on mul kogu aeg olnud ja olen erinevatel kontsertidel käinud, aga see oli tõepoolest suurepärane. Eks need jazzirütmid ole sellised, mis viivad kuskile ära lendama. Ja siin konkreetselt oli ikkagi just trummari osa väga atraktiivne.”
Viivika (29, majandusajakirjanik): „Mind lummas see, millise jõu, tugevuse ja pingega saab mängida midagi nii õrna. Minu tähelepanu pälvis kõige rohkem siiski trummar. Vahepeal üritasin teadlikult keskenduda ka teistele mängijatele, kuid peagi avastasin, et minu tähelepanu on läinud taas temale.”
Phronesis (Suurbritannia)
1.detsembril 2018 Kumu auditooriumis
Koosseis:
Ivo Neame – klaver
Jasper Høiby – kontrabass
Anton Eger – trummid
Vaata kontserdi pildigaleriid siit.