Kitarri ja kontrabassi duos on midagi maagilist – seda tõestab Eestis elava Jaapani kitarristi Ryo Kawasaki värskeim plaat “Agana”, kus Kawasaki musitseerib koos kaasmaalasest bassisti Yoshio Suzukiga.
Kitarri ja kontrabassi duos on midagi maagilist – seda tõestab Eestis elava Jaapani kitarristi Ryo Kawasaki värskeim plaat “Agana”, kus Kawasaki musitseerib koos kaasmaalasest bassisti Yoshio Suzukiga.
Mitmekülgne eksperimenteerija, nagu Ryo Kawasaki oma loomuselt juba kord on, näitab siin oma “maharahunenud” palet ning sedagi, et pärast aastakümnetepikkusi otsinguid absoluutse lihtsuse juurde jõuda on tõepoolest võimalik.
Ivo Heinloo sai Kawasaki viimasest plaadist võlutud.
Need, kes Kawasakit laivis esinemas kuulnud, saavad sest plaadist rahuldustunde hinge. Ja need, kelle jaoks on tegu esmakordse tutvumisega, saavad samuti meeldiva elamuse osaliseks. Ühe küpse muusiku viimase aja suundumused avalduvad siin ühtsel panoraamsel kujul ning meeldivad äratundmishetked on garanteeritud. Hea muusika on see, mis paneb kuulaja tõeliselt pühendunult kaasa, sisse ja läbi elama ning head muusikud saavad selle võlutrikiga ka hakkama.
Eriti Bruno Martino ja Luiz Bonfa tundeküllaste ballaadide puhul muutub isiklik lähenemine ja sisemine emotsionaalsus lausa füüsiliselt tajutavaks, ent tundeline, samas mõtlik ja intelligentne joon liigub ühtlaselt läbi terve plaadi.
Kõrvuti on esindatud mahedad bossarütmid ja muhe sving. Ryo Kawasaki enda kirjutatud palaga “New Blues” keeravad muusikud bluusižanrilegi peale veel ühe värske vindi. Ei puudu ka hästi läbimõeldud töötlus kuningstandardist “Summertime”.
Plaadi nimilugu “Agana” pärineb samuti Kawasaki sulest. Agana nime kannab muide Vaikses Ookeanis asuvate Guami saarte pealinn, kus Kawasaki aastal 1970 viibis ja nimetatud loo kirjutas.
Kawasaki paarimees plaadil Yoshio Suzuki on Jaapani tuntumaid kontrabassimängijaid ja viljakas helilooja, kes käis kaks aastat tagasi esinemas Nõmme Jazzil oma kvartetiga Bass Talk. See kontsert oli ajaloolise tähtsusega, sest kunagi varem ega hiljem pole Jaapani džässkollektiiv Balti riikides esinemas käinud.
Jaapani ühe mõjukaima džässiajakirja Swing Journal küsitluse järgi on Suzuki kolmel viimasel aastal jaapanlaste endi seas kuulutatud selle saareriigi kõige populaarsemaks bassistiks.
Kawasaki ise nimetab Suzukit vanaks ja väga heaks sõbraks. Kaks muusikut kohtusid 1969. aastal, mil ülikooliõpingute kõrvalt esineti mitmesugustes Tokyo džässklubides. Seitsmekümnendatel viis juhus mehed taas kokku, sedapuhku juba New Yorgis, kus mõlemad lühemat või pikemat aega resideerusid. Yoshio Suzuki naases Jaapanisse aastal 1985, Kawasaki aga veetis Ameerikas veel 17 aastat, kuni avastas enda jaoks Eesti.
Kawasaki-Suzuki uut plaati kuulates ei ole raske mõelda end mõnesse neist Jaapani kontserdisaalidest, kus duo tänavu märtsis plaadimaterjali esitlemas käis. Et Jaapani puhul on teatavasti tegu suure riigiga, siis võtavad mehed novembris tuuri uuesti ette ja külastavad paiku, mis kevadel sellest võrratust muusikaelamusest ilma jäid.
Hoolikalt järele mõeldes ei sobiks see muusika sugugi halvasti kokku näiteks mõne rahulikumat sorti jämmsessiooniga. Kindlasti aga garanteerib “Agana” õhtul enne magamaheitmist kuulates suurepärase une.