Pangakõrghoonete ja kirikutornide vahel pilvepiiril regilaulu kuulata ja ikka seda ürgset oma maa ja keele tunnet kogeda pole igapäevane. Küll aga vägagi võimalik Esmaspäevaõhtuses Jazziklubis Tormise-teemalist kontserti kuulates.
Võimsa panoraamvaatega 24. korruse lounge kütkestab külastajat samuti nagu Jazziklubi eestvedajate Pille Lukini ja Guido Kanguri soe „tere tulemast!“. Huvitaval kombel, olgu siis rehielamu parsil või pilvelõhkujate vahel, regilaulu sisendusjõud tuleb hingest ja tungib nutieestlase südamesse.
Jaak Sooääre seades kõlasid Tormise loomingust pulmalaulud nagu „Sööge, langud, jooge, langud“, „Kodu nutab mõrsjat“, „Palju veimi“ ja „Kas on minia meelta mööda“ samuti kadrilaulud ning sekka soomekeelsetki koorilaulu. Sugereerivalt, autentselt, loop’ide ja kajadega, kuri-hellalt ja progressiivseltki. Kuidas käituda nii, et algmaterjal jääks alles, oli Sooääre jaoks põhiküsimuseks.
Reporter Külli Haav uuris esitajatelt, milline on nende endi suhe Tormise ja regilauluga.
Liisi Koikson: Mina pole koolikooris Tormist laulnud. Aga nagu koos Paul Danieliga tehtud „Helletuste“ lauludegagi oli, võtab regilaul aega sisseelamiseks ja tahab settimist. Muidugi tähendab see muusika minu jaoks midagi, olen ju eestlane ja laulude teemades on, millele kaasa elada: kõik noorte tüdrukute probleemid, kodust äraminemine jne.
Kui Paul Danieli algatatud projektis esimest plaati salvestasime, oli Tormis ise kohal. Ta tuli korraks meie juurde kirikusse, kus salvestus toimus, leidis aja ning andis nõu. Regilaulus põhimõtteliselt ei hingata või siis hinga seal, kus tahad, ütles ta. Mina harrastan mõlemat viisi vaheldumisi. Alguses proovin mitte hingata, aga kui hakkan ühele poole vaikselt ära kalduma, siis hingan suvalises kohas. See on hoopis teine süsteem kui muidu lauljatel, kus hingame fraasi lõpus ja alati koos. Siin on rohkem intuitiivne – kui on vaja, siis hingad. Mina olen tausta poolest muusikalilaulja, neis pööratakse alati rõhku ilmekusele. Vastupidi, laulmine võib olla lihtne, õpetas Tormis. Lugu ise rääkigu sinu eest.
Jaak Sooäär: Mina olen juba lasteaiast peale olnud koorilaulja ning esimene kokkupuude Tormisega on hästi meeles, kui me RAMi poistekooriga läksime Venemaale tuurile. Me poisikestena kuulasime koori esiridades, kuidas noortekoor laulis „Vastlate“ 1. ja 3. osa ning see oli niivõrd kihvt. Kooris sai ise hiljem Tormist lauldud ja see sobis mulle.
Kuidas tema regilauluga tegeleb, on väga meisterlik: esiteks ta jätab originaalse, algselt olemasoleva idee alles. Ta lisab sinna nüansse juurde, kuid lisand ei tapa algset tunnet ära, vaid ta käitub materjaliga väga austavalt. Rahvamuusikaga ümberkäimisel on see väga oluline. Regilaul on tehniliselt küllaltki lihtne, sinna annab rütme ja helisid pakendina juurde panna, kuid oluline on seda teha nii, et originaali ära ei sööks.
Tormis tõlkis regilaulu kaasaegse koorimuusika keelde ja meie tõlkisime Tormist kaasaegse jatsmuusika keelde kõigis selle aspektides: kõla ja rütmilise improvisatsiooni nii, et jääks alles algne raam ja mõte. Meie bändis on kõik väga erinevad tüübid, seega kontsert on meie kõikide omapärade summa ja kooriolukorra imitatsioon. Mulle tundus, et kaks lauljat, kes annavad edasi intervalli, oleks väga hea mõte, sest Tormis pole siin lähtunud klassikalisest harmooniast, vaid ketras intervalli üles ja alla. Ülejäänud hääled tegime juba kitarridega juurde.
Tormis pani aluse modernse helikeelega koorimuusikale 60ndate keskel, lisades teostele uusi kõlavõtteid: klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade, kõnelähedast laulu, sosistamist, karjeid. Rahvusvaheliselt on Tormis tuntud oma kooriteoste poolest, mille arv ületab poolt tuhandet ning mis mõeldud a capella laulmiseks. Valdav enamus tema lugudest põhinevad eesti rahvalaulul, regilaulul kas tekstiliselt, meloodia või stiili poolest. Kuigi ta alustas koorilauluga kaheksa ja orelimänguga kümne aastaselt, ütles ta enda kohta: „Ega ma ju muusikaliselt eriti võimekas või andekas ole. Absoluutset kuulmist mul ei ole, mälu on ka täitsa tavaline. Et ma üldse midagi teen nende annete juures, mis mul on — see on ime.“
VOORAND– KOIKSON– SOOÄÄR– DANIEL
Kummardus Veljo Tormisele
25. jaanuar 2016 kell 19 Radissoni Lounge24-s
Koosseis:
Kadri Voorand – laul
Liisi Koikson – laul
Jaak Sooäär – kitarr
Paul Daniel – kitarr