The Swingin’ Sisters: pakume publikule elamusi ja head tuju! - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

25/04/2019 The Swingin’ Sisters: pakume publikule elamusi ja head tuju!

Intervjuud Kertu Kärk

Pühapäeval, 28. aprillil kell 17 esineb Jazzkaarel traditsioonilist svingmuusikat esitav kollektiiv The Swingin’ Sisters, mille säravad ja andekad solistid – Maris, Vivi ja Viveli – olid rõõmuga nõus rääkima oma koosluse taustast ning sellest, mida publik pühapäevasel kontserdil oodata võib.

 

Milline on teie koosluse dünaamika: kes valib lood, kes teeb seade, kes lepib kokku esinemisi?

 

Me jagame ülesandeid suhteliselt võrdselt, lepime kokku esinemisi, tegeleme sotsiaalmeediaga jne. Mänedžeri meil pole, seega peame enamiku asjadest ise ära tegema. Ka muusika ja lood valime kolmekesi, kuid arranžeerimisel on meile suureks abiks bändiliikmed Siim Aimla ja Janno Trump. Plaadil on ka üks külalisseadja, suurepärane trompetist Jason Hunter.

 

Kes valis lood teie uuele albumile?

 

Ise valisime. Aasta tagasi oli meil umbes 50 lugu, mida hakkasime läbi kuulama. Nendest jäi sõelale seitse, millele veel lisa otsisime. Samuti oli meil Facebookis mäng, kus palusime inimestel soovitada lugusid 60ndatest, mille seast plaadile veel üks lugu valida. Sealt jõudis me plaadile laul pealkirjaga „Sulle laulan“, mis on samuti Eesti Raadio meeskvarteti lauldud.

 

Kuna Anne Erm soovitas meil hakata kuulama Emil Laansoo arranžeeringuid, siis käis Maris Eesti Raadio fonoteegi arhiivis lugusid kuulamas – sellest saimegi oma plaadile algse impulsi. Emil Laansoo juhtis ka instrumentaalansambleid, kes omal ajal Eesti Raadio meeskvartetti saatsid, seega teda kuulates me teadlikult Eesti Raadio meeskvartetini jõudsimegi.

 

Plaadil ei ole kõik lood Eesti Raadio meeskvarteti repertuaarist, seal on ka kaks Uno Loobi kirjutatud soololugu, lisaks ka Kikerpuu ja Naissoo loomingut.

 

Plaadi on valmis miksinud ja masterdanud José Diogo Neves.

 

Miks just 60ndad?

 

Me alustasime oma bändi The Andrews Sistersi tribüütkontserdist ning esitasime pigem nende varasemat repertuaari ehk 30ndaid ja 40ndaid. Nüüd olemegi sealt edasi jõudnud 60ndateni.

 

Alguses oli meie repertuaar täielikult ingliskeelne, siis hakkasime lisama eestikeelseid lugusid ja lõpuks tuli täiesti eestikeelse kava ning albumi idee, et taaselustada muusikat, mida naljalt enam raadiost ei kuule.

 

Kui suur on teie bänd?

 

Meid on laval üheksa, mis on Eesti mõistes päris suur kooslus. See annab meile muusikalise vabaduse ja naudingu. Oleme üldjoontes võtnud seisukoha, et me ei tee bändi osas allahindlust ning enamasti ei lähe esinema väiksema koosseisuga.

 

Milliseid emotsioone soovite oma kontserdil publikule pakkuda?

 

Elamusi ja head tuju! Meie muusika on rõõmus tantsumuusika, mis samal ajal pakub ka nostalgiat. See sobib eriti hästi neile, kes on svingi austajad ning kellele meeldib pigem rõõmsam, tempokam ja elavam muusika. Meil on terve kontserdi peale vaid üks ballaad.

 

Kuidas valmistute kontserdiks? Kas teil on välja kujunenud mingi rutiin?

 

Juba üle aasta on meil kontserdipäeval üks kindel asi – soengute tegemine. Me peame selle jaoks võtma kokku kolm tundi, et lavavälimuse poolelt endast maksimum anda ja võimalikult autentsed välja näha. See annab meie esinemisele lisaväärtust.

 

Soengute tegemine võtab korraks ka pinged maha ja see on meie jaoks keskendumise hetk. Ka heliproov on muusikute häälestus eelseisvaks kontserdiks. Lisaks eelistame samale päevale mitte proove panna, sest kontserdipäeval on alati vaja ka hetke iseendale.

 

Soengute tegemisel on meile suureks abiks Vivi ja Viveli täditütar Anna-Liisa Mägi, kes sõidab meie jaoks ka teise Eesti otsa kohale, aitab meil pinged maha saada ning toetab igal moel.

 

Ajastumeiki proovime ise teha. Tänu fotosessioonidele ja teleesinemistele oleme meigitegemist kõrvalt õppinud ning nüüd saame nende eest päris palju kiita.

 

Kes on teie suurimad eeskujud?

 

Kindlasti Eesti Raadio meeskvartett. Nad olid nii professionaalsed lauljad ja nii head pillimehed, mis andis nende esinemistele suurt lisaväärtust. Lisaks olid nende seaded väga head ja kogu kooslus toimis väga hästi.

 

Muidugi peame mainima ka The Andrews Sistersit, tänu kellele meie bänd alguse sai. Nendelt õppisime ka oma kolmehäälsust. Me sõna otseses mõttes kopeerisime neid, üritasime nende trikke ja nippe üks-ühele järele laulda ja enda esitust nende järgi lihvida. See oli suur töö ja selle baasil olemegi kõik üles ehitanud. Samuti on eeskujuks kõik oma aja suured artistid, näiteks Frank Sinatra, Billie Holiday, Beverly Kenny.

 

Andrew Sistersini viis meid aga Aivar Vassiljev, kes tegi meile pakkumise nende kava õppida.

 

Otsa koolist olid meie suurteks eeskujudeks ja mõjutajateks laulu poole pealt Mare Väljataga ja Eve Pärnsalu.

 

Kui suured Jazzkaare külastajad te ise olete? Kes on meelde jäänud, kelle kontserdile sooviks kindlasti minna?

 

Viveli ootab suure ärevusega paris_monster’it, kes on ühe korra juba Philly Joe’si jazziklubis esinenud. Vivi ootab lisaks paris_monster’ile väga ka Bernhofti ja Judith Hilli.

 

Marise elu üks parimaid kontserte oli 2014. aastal Jazzkaare raames Pat Metheny ning 2017. aastal Dianne Reeves. Vokaalansamblitest võiks ühe suurepärase kogemusena välja tuua  New York Voicesi kontserdi koos Estonian Voicesiga.

 

Kuna me oleme juba aastaid Jazzkaarega seotud olnud, ka tudengitena, siis me kasutame alati ära seda võimalust mitmeid kontserte külastada. Väga tänuväärt on linnaruumi projekt, mis annab kõigile muusikatudengitele võimaluse Jazzkaare programmi panustada ning selle eest tasuta pääsmeid saada. See seob ja hoiab sidet kõikide noorte muusikatudengitega üle Eesti.

 

Soovime Jazzkaarele pikka iga, veel ägedamaid artiste ja kõrget lendu!

 

The Swingin’ Sisters

27. aprillil kell 17.00 Punases Majas

 

Koosseis:

Vivi Maar – vokaal

Viveli Maar – vokaal

Maris Aljaste – vokaal

Allan Järve – trompet

Teno Kongi – tromboon

Siim Aimla – saksofon

Kusti Lemba – kitarr

Janno Trump – bass

Reigo Ahven – trummid