Britta Virves Trio „Juniper“ (Eesti–Rootsi)

Esmakordselt astub Jõulujazzi lavale Rootsis tegutsev, ent Saaremaalt pärit Britta Virves. Koos bassist Petter Olofssoni ja trummar Jonas Bäckmaniga esitab Virves oma mulluse kauamängiva „Juniper“ muusikat, milles põimuvad laia maailma mõjud ja kodusaare kadakased mälestused. Muusika, mis kannab kodust kaugele jõudnud pianisti igas mõttes koju tagasi.

Britta Virves (1991) on Eesti pianist, kes 23-aastaselt jõudis klaveriõpingute toel Rootsi, kuhu jäigi pidama. Tõsi, oma ühendusteid Eestiga pole Britta kunagi katkestanud, näiteks pälvis tema klaverimäng ja helilooming tähelepanu Eesti muusikutest koosnevas oktetis Gretagrund, mis andis 2015. aastal välja plaadi „Püsimatu hing”. Viis aastat hiljem kutsuti Virves Rootsi Raadiosse esinema, ning nõnda sai hoo sisse Britta Virves Trio.

Trio esimese albumi „Juniper“ kaanel seisab Britta Virves kõrge kadaka varjus ja on sirutanud käe puu poole – puudutuse õrnus ja pehmus annab aimu Virvese klaverimängustiilist. Pealegi pole puudutus juhuslik, sest nii kadakate kujus kui ka Virvese mängustiilis on midagi skulptuurilikku, midagi ühtaegu tihedat ja paindlikku, midagi vaoshoitut, aga samas sitket. Muidugi annab „Juniper“ aimu ka millestki laiemast – inimese juured on ainult kujundlikud, ikka viib ta püsimatu hing teda kodust kas lühemaks või pikemaks ajaks kaugele. Aga kui saab minna kodust kaugele, saab alati tulla ka koju tagasi, juurte juurde. Sellest diapasoonist annab aimu ka „Juniper“, mis viib kuulajaid otsapidi maailma keskpunkti (Pariisi) kui ka toob tagasi maailma äärele (Saaremaale). Teeb seda unistavalt, rahulikult, mõtlikult. Virvese sõrmed libisevad klahvidel nagu lapse uudishimulik, imestunud peopesa üle sajanditevanuse puu krooni.